Rootsi tahab saata Lätisse 800 sõjaväelast | Välismaa

Tere tulemast! Rootsi on teatanud kavatsusest saata 800 sõjaväelast Lätisse, et osaleda NATO liitlaste ühistegevuses ja tagada piirkonna turvalisus. See samm on märgiks Rootsi pühendumusest tugevdada Balti riikide kaitsevõimet ja ühtsust. Läti on tervitanud seda otsust soojalt ja näeb seda kui olulist toetust oma rahvuslikule julgeolekule. Üheskoos on meil võimalik tugevdada meie riikide vastupanuvõimet välisriikide agressiooni vastu ning kaitsta meie vabadust ja iseseisvust. Loodame, et see samm toob kaasa stabiilsuse ja rahu meie piirkonnas.

Rootsi peaminister Ulf Kristersson teatas esmaspäeval, et Stockholm saadab NATO-ga liitumise korral Lätisse 800 sõjaväelast. Rootsi sõjaväelased peaksid jõudma Lätisse 2025. aastal.

Rootsi sõjaväelased hakkavad kuuluma NATO lahingugrupi (eFP) koosseisu, vahendas Dagens Nyheter (DN). 

Peaminister Kristersson andis esmaspäeval pressikonverentsi ning teatas siis Rootsi plaanist saata sõjaväelased Lätisse. Pressikonverentsil viibis ka Läti kaitseminister Andris Spruds.  

“See on meie jaoks suurepärane uudis. NATO kohalolek Lätis on meie julgeoleku jaoks ülioluline. NATO väed pakuvad aktiivset heidutust, see on signaal, et liitlaste territooriumi iga sentimeetrit tuleb kaitsta. Samuti on oluline näha Lätis Rootsi lippu, mis näitab, et Rootsi panustab piirkonna julgeolekusse,” ütles Spruds. 

DN teatas juba varem, et Rootsi tahab Lätisse saata sõjaväelased. Nüüd saabus ka valitsuse poolne heakskiit. 

19. detsembril andis Rootsi armee ohvitser  Jonny Lindfors intervjuu ajalehele Dagens Nyheter. Siis selguski, et riik plaanib Lätti saata sõjaväelased. 

“Eeldades NATO liikmesust ja poliitilisi otsuseid, näen, et see juhtub kõige varem 2025. aasta alguses,” rääkis toona Lindfors. 

Rootsi esitas koos Soomega NATO-ga ühinemise taotluse 2022. aastal. Türgi kiitis Soome taotluse heaks, kuid ei teinud seda Rootsi puhul. Hiljuti siiski kiitis Türgi parlamendi väliskomisjon heaks Rootsi taotluse. Lähiajal peaks seda tegema ka Türgi parlament. 

Rootsi taotlust pole NATO liikmetest siiani heaks kiitnud ka Ungari.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Rootsi plaan saata Lätisse 800 sõjaväelast on tekitanud palju arutelu ja pole üksmeelsust tekitanud. Mõned peavad seda oluliseks sammuks regiooni julgeoleku tagamisel, samas kui teised näevad seda provokatsioonina Venemaa suunal. Eestis tuleb tegemist hoolikalt jälgida ning arvestada võimalike mõjudega meie enda julgeolekule. Oluline on, et regiooni riigid suudaksid omavahel koostööd teha ning tagada stabiilsust ning turvalisust kogu piirkonnas.