Päevi kestev pakane võis õrnematele taliviljadele kahju teha | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Päevi kestev pakane võis õrnematele taliviljadele kahju teha, olles suur mure kohalike põllumajandustootjate jaoks. Kuid see ei ole peatamatu jõud – Eesti põllumajandustootjad on harjunud karmide talveilmadega ning on võtnud kasutusele mitmeid meetmeid, et kaitsta oma taimi ja saaki. Kohalikud ekspertide ja põllumajandustootjate teadmised ning oskused on aidanud neil läbi saada ka kõige raskematest oludest. Tulge ja avastage, kuidas Eesti põllumajandustootjad suudavad karmide talveilmadega toime tulla ning säilitada oma rikkalikku talivilja saaki.

Krõbe külm ja liiga õhuke lumekiht võis mõnes paigas õrnematele taliviljadele halvasti mõjuda ja kõige tundlikum on sellele talioder, samas kui talinisu ja -rukis kannatavad külma väga hästi.

Läänemaal Lääne-Nigula vallas talivilja kasvatava Reinu-Einari talu agronoom Sandra Pärnpuu rääkis ERR-ile, et praeguseks on neil lund juba juurde sadanud, kuid pärast aastavahetust oli lund vähe ja külmakraade kõvasti.

“Tagajärjed saame teada kevadel, aga kahtlus on, et eks ta võis halvasti mõjuda nii mõnelegi taimele. Arvatavasti on talinisu kõige paremini vastu pidanud, aga talirapsid ja -odrad on üldiselt need, mis on murekohad,” kirjeldas ta. “Kui talioder Eestis kasutusele võeti, oli teada, et kõige rohkem kannatab see miinus 10 kraadi. Miinus 20 ja tuultega võib olla küll kahjustaja.”

Talinisu kõrval peab külmale väga hästi vastu ka talirukis ja sellepärast Pärnpuu kinnitusel praegu muretsema ei pea.

Agronoomi sõnul on talvekahjude teke väga varieeruv – see sõltub, kuidas konkreetsel põllul tuul liigub, kust külm üle läheb ja kui tugevad on taimed, komponente on palju. Kui maad katab lumi, siis ei ole mure nii suur, kuid hiljutine lumeta pakane võib kahe-kolme päevaga õrnema vilja ära võtta.

Maaelu teadmuskeskuse teravilja ja õlikultuuride valdkonna vanemteadur Reine Koppel ütles, et on sellel alal töötanud 33 aastat ja mäletab vaid üht kevadet, kus kogu Eesti talivili, ka kõige talvekindlamad sordid olid hukkunud.

“Oli ilma lumeta külmaperiood,” kirjeldas ta taimedele kõige raskemini talutavat ilma, kuid rõhutas, et üldiselt tuleb talivili välja ka kõige uskumatumatest olukordadest, taludes nii lund kui vett.

“Praegu ma üle-eestilist paanikat ei tekitaks, aga ei ole enam milleski kindel, sest külmaperiood on olnud nii suur,” tõdes ta. “Jälgime mängu.”

Koppel lisas, et olukord on üle Eesti väga erinev, sest öine temperatuur on eri kohtades olnud 11 ja 30 kraadi vahemikus. Jõgeva ilmaandmed näitavad, et veel eelmise aasta lõpus oli mullas paar külmakraadi, praegu aga juba miinus 8 ja mida külmem on ilm, seda sügavamalt külmub ka muld.

“Tähtis on, et taime võrsumissõlme juures ei oleks väga pikalt väga külm. Kui külm on väga külm, sõltub talikultuurist,” ütles ta ja märkis, et ehkki enim talub siinsetest talikultuuridest külma talirukis, ei ole sellegi taluvus lõputu.

Siiski usub Koppel, et taliviljad tulevad kevadeks sellest olukorrast välja. Taimed on karastunud ja valmis karmimateks tingimusteks. Mida lähemale tuleb kevad, seda nõrgemaks taimed muutuvad ning see tähendab, et märtsi alguse ekstreemsed ilmastikuolud on neile palju ohtlikumad.

“Praegu on veel kõik võimalik, sõltub ka sordist,” selgitas teadlane. “Kui on olnud suured külmad ja lehtedel pole lund peal, on need ikkagi ära näpistatud, aga isegi kui lehed on külmakahjustusega, siis mullas võib võrsumissõlm ajada uusi võrseid ja lehti. Siis ei saa aga maksimumsaaki, taimel tuleb hakata end kevadel uuesti elujõule aitama.”

Reinu-Einari talu koges alles eelmisel talvel, et märtsikuine külm hävitas saagi tervel põllul ning Sandra Pärnpuu sõnul tuleb mingeid talvekahjusid ette igal aastal.

Oma kogemusele tuginedes usub agronoom, et kõige parem on talivilja kasvuks soojapoolne ja kerge lumekattega talv. Kui lumi on liiga paks, hakkavad taimed hauduma. Samas meenutas ta ka aastat, mil talv oli soe ja lumeta ning saak tuli väga hea.

Kuigi päevi kestev pakane võis õrnematele taliviljadele kahju teha, on oluline meeles pidada, et Eesti talunikud on harjunud karmide ilmastikutingimustega ja suudavad oma põllukultuure kaitsta. Samuti võib pakane mõjutada vaid mõnda konkreetset viljaliiki, samal ajal kui teised taliviljad võivad taluda külma paremini. Oluline on jälgida olukorda ja võtta vastavad meetmed, et kaitsta taimi pakase eest. Loodame, et talunikud suudavad üle saada võimalikest kahjustustest ning et taliviljade saagikus jääb siiski rahuldavale tasemele.