USA senaatorid on jõudmas kokkuleppele lõunapiiri osas | Välismaa

Tere tulemast, härrased ja prouad! Meil on täna suurepärane uudis, sest Ameerika Ühendriikide senaatorid on jõudmas kokkuleppele meie lõunapiiri osas. See on oluline samm suhete parandamisel meie suure naabri, USA-ga. Kokkuleppe saavutamine lõunapiiri küsimuses aitab kindlustada meie piirkonna turvalisust ja stabiilsust ning loob aluse edaspidiseks koostööks ja arenguks. See on suurepärane näide sellest, kuidas kaugel idarannikul toimuvad sündmused võivad mõjutada meie igapäevaelu siin Eestis. Loodame, et see kokkulepe toob kaasa positiivseid muutusi meie rahvale ja riigile tervikuna.

USA senatis piirijulgeoleku teemalisi kõnelusi eest vedanud kolm saadikut on kokkuleppele lähedal, kuid selle heakskiitmine esindajatekoja poolt on küsimärgi all.

“Kongress peab midagi vastu võtma ning pärast aastakümneid tegevusetust, me peame tegema midagi, et olukorda parandada,” ütles The Wall Street Journalile vabariiklasi kõnelustel esindanud Oklahoma senaator James Lankford.

Lisaks Lankfordile osalevad läbirääkimistel demokraatide esindajana Connecticuti senaator Chris Murphy ja sõltumatu senaator Arizonast Kyrsten Sinema.

USA president Joe Biden palus kongressil heaks kiita Ukraina, Iisraeli ja Taiwani aitamise ning USA laskemoona varude taastamise 110,5 miljardi dollarise paketi. Senati vabariiklased nõuavad eelnõu vastu võtmise eeltingimusena sisserändereeglite karmistamist ning USA lõunapiiri tugevdamist.

Olukord USA-Mehhiko piiril on muutumas aina keerulisemaks. Näiteks detsembris peeti piiril kinni 250 000 ebaseaduslikku sisserändajat, mis on viimaste aastate suurim piiriületuste arv.

Asjaga kursis olevate allikate sõnul hakkas läbirääkijate kolmik juba koostama kokkuleppe teksti.

Ometi on vabariiklaste ja demokraatide seisukohad üpris erinevad ning lõplik kokkulepe peab saama demokraatide juhitud senati, vabariiklaste juhitud esindajatekoja ja Valge Maja heakskiidu.

Nii arutatakse, kas saaks juba USA-s elavaid inimesi riigist välja saata sisserändeametnike otsusega, ilma eelneva kohtuistungita. Ühtlasi soovivad vabariiklased piirata, kui palju asüülitaotlusi saab päevas menetleda. Menetlustele piirarvu seadmine peaks ettepaneku autorite sõnul peletama inimesi USA-sse tulemast.

Lisaks soovivad vabariiklased, et piirataks niinimetatud humanitaarse erandi kasutamise võimalusi. Bideni administratsioon kasutab seda sisserändajate riiki lubamiseks, aga tänu sellele reeglile lubati USA-sse ka 80 000 afgaani pagulast ja 10 000 põgenikku Ukrainast.

Ometi pole selge, kas selliseid lahendusi sisaldav kokkulepe saab vabariiklaste juhitud esindajatekoja heakskiidu.

Paljud konservatiivsed esindajatekoja vabariiklased soovivad, et kokkuleppesse oleks lisatud eelmisel kevadel esindajatekojas vastu võetud eelnõu, millega suurendatakse rahastust USA piirimüüri ehitamiseks ning sisuliselt keelustatakse asüülitaotluste esitamine USA-Mehhiko piiril.

Nii ütles esindajatekoja spiiker Mike Johnson, et ta ei toeta kokkulepet, kui see ei sisalda esindajatekoja eelnõus olevaid poliitikaid.

Osad vabariiklased lähevad veelgi kaugemale ning nõuavad, et Johnson ei paneks hääletusele ka pühapäeval saavutatud USA föderaaleelarve kokkulepet seni, kuni sisserände- ja piirikokkulepe on sõlmitud. Siiski selline otsus tähendaks USA valitsuse tööseisakut, mistõttu ei peeta seda tõenäoliseks.

Föderaaleelarve kokkuleppe vastuvõtmiseks aega on aga vähe, sest mitme USA valitsusprogrammi rahastus lõpeb 19. jaanuaril.

Kokkulepe lõunapiiri osas USA-s on oluline samm poliitilise stabiilsuse suunas. Senaatorid on teinud jõupingutusi, et jõuda kompromissile ja leida lahendus pikaajalisele probleemile. See näitab nende pühendumust ja soovi saavutada üksmeelne otsus, mis võib kasu tuua nii USA-le kui ka naaberriikidele. Loodame, et see kokkulepe aitab luua rahulikuma ja turvalisema keskkonna piirialadel ning tugevdab USA ja naabritevahelisi suhteid. On oluline, et kõik osapooled jätkaksid konstruktiivset koostööd, et tagada piiriküsimuste rahumeelne ja õiglane lahendamine tulevikus.