Tere tulemast detsembrisse, mis toob endaga kaasa suurepärase uudise kõigile piimatoodete austajatele! Eesti toidupoodides on sel kuul toimunud oluline sündmus – kõigi piimatoodete hind on langenud. See tähendab, et piimatoodete ostmiseks kulub vähem raha ning Eesti majandus saab samuti hoogu juurde. Olgu selleks siis maitsvad juustud, värsked piimapakid või mahe kohupiim, detsember pakub suurepärast võimalust nautida oma lemmik piimatooteid soodsamalt kui kunagi varem. Astuge lähimasse toidupoodi ja avastage detsembrikuu maitsvad pakkumised!
Detsembris jätkus paljude toidukaupade hinnatõus, kuid konjunktuuriinstituudi hinnainfo näitab, et piimatoodete puhul oli liikumine vastupidine: võrreldes ülemöödunud aasta detsembriga olid kõik vaatlusalused piimatooted möödunud aasta lõpus odavamaks läinud.
Kilepakendis piim, mis 2022. aasta detsembris maksis 1,02 eurot, oli aasta hiljem müügil keskmiselt 94-sendise liitrihinnaga ehk ligi 16 protsenti odavamalt.
Ka hapukoor odavnes seitse protsenti ja kilepakis keefiri sai kätte kaheksa protsenti aastatagusest soodsamalt. Väikepakendis või odavnes kahe protsendi võrra ja sama palju tuli allapoole kohvikoore hind. Kõige tagashoidlikum, alla üheprotsendiline hinnalangus tabas kodujuustu ja kohalikku juustu.
Kui kõrvutada piimatoodete hindu mullu novembris ja detsembris, siis ka kuu jooksul läksid need odavamaks. Suurim kukkumine toimus ka selles võrdluses kilepiima puhul, mis langes kuuga 11 protsenti.
Viis protsenti odavamaks muutus kuu jooksul ka kohalik juust ning hapukoore hind vähenes kolme protsendi võrra.
Munade hind aga kerkis. Kui 2022. aasta viimasel kuul sai keskmise kohaliku M-suuruses munakarbi kätte 2,31 euroga, siis aasta hiljem tuli selle eest maksta juba 2,62 eurot ehk 13 protsenti rohkem. Paar protsenti väiksem oli L-suuruses kohalike munade aastane hinnakasv.
Importmunad kallinesid samuti, kuid kohalikest munadest vähem ehk keskmiselt kolm protsenti. Novembrist detsembrini Eesti päriteolu munade hind ei muutunud, kuid importmunadele lisandus veel kaks protsenti.
Teravilja- ja pagaritoodete puhul oli neljaprotsendilises languses nisujahu hind, aasta eest maksis see 1,33 eurot ja nüüd 1,28 eurot.
Samas kallines leib aastaga 14 protsenti ja sai kaheksa protsenti. See tähendab, et kui 2022. aasta detsembris maksis leivakilo 2,68 eurot, siis mullu detsembris juba 2,90 eurot. Saia hind kerkis aastaga 2,58 euro juurest 2,93 euroni.
Nii leiva kui ka saia hinnale tuli mõni sent lisa ka kuuvõrdluses.
Kaerahelveste hind kasvas samuti nii aasta- kui ka kuurvõrdluses: võrreldes 2022. aastaga kallines see kuus protsenti ehk 2,25 eurolt 2,39 euron ning ühe kuuga lisandus hinnale veel üks protsent.
Suhkrukilo hind aasta viimasel kuul ei muutunud: nii nagu novembris, maksis see ka detsembris 1,41 eurot. Üle-eelmise aasta detsembris oli suhkur kuus protsenti kallim ehk maksis 1,33 eurot.
Lihatooted muutusid pühadekuul kallimaks, ainsaks erandiks suitsukarbonaad, kuid seegi odavnes vaid ühe protsendi võrra.
Kallinemise poolelt oli esirinnas broiler: importbroiler sai aastaga koguni 24 protsenti hinnalisa ja kuuga tuli sellele juurde veel 12 protsenti. Teisisõnu maksis selle kilo 2022. aasta lõpus 3,14 eurot ja möödunud kuul 3,90 eurot.
Eesti broileri hind tõusis samal ajal neli protsenti ehk 3,89 eurolt 4,05 eurole ja võrreldes novembriga detsembris hind ei muutunud.
12 protsenti kallimaks läks sea ribiliha ja kümme protsenti hinnalisa tuli aastaga kodusele jahutatud hakklihale, mille eest pidi mullu detsembris maksma 8,06 eurot, kuid aasta varem 7,31 eurot. Kümme protsenti kallines ka keeduvorsti hind ja viinerikilole lisandus seitse protsenti.
Kui importbroiler kõrvale jätta, siis võrreldes novembriga detsembris ülejäänud lihatooteid märkimisväärselt ei kallinenud – hinnatõus jäi valdavalt mõne protsendi piiresse.
Kala hind varieerus ka jõulukuul poodidel ja turgudel ning ka aasta ja kuu lõikes tunduvalt. Näiteks jahutatud forell odavnes poodides aastaga seitse protsenti ehk 11,46 eurolt 10,68 euroni, samas kui forellifilee kallines kaheksa protsenti. Jahutatud lõhe hinnale lisandus poodides 16 protsenti, samas kui lõhefilee odavnes 17 protsendi võrra.
Enim kallines aastaga jahutatud ahven, mille sai ülemöödunud aasta detsembris poest kätte 5,49-eurose kilohinnaga, aga lõppenud kuul maksis see 10,87 eurot ehk 98 protsenti rohkem. Samal ajal kallines turul müüdav ahven aastaga üheksa protsenti.
Turulettidel lisandus aastaga enim räimerümba hinnale, see kerkis 4,55 eurolt 5,39 euroni.
Aastaga kallines tunduvalt ehk 48 protsenti importtomat ja 45 protsenti tuli juurde kohaliku kurgi hinnale. See tähendab, et kui 2022. aasta lõpus maksis tomatikilo 2,40 eurot, siis nüüd 3,55 eurot. Kohaliku kurgi hind oli üle-eelmise aasta lõpus 3,84 eurot ja nüüd 5,57 eurot. Samal ajal lisandus importkurgi hinnale aastaga vaid viis protsenti.
Kurgi kilohind kasvas ka ühe kuuga tunduvalt: novembri ja detsembri hinnavahe oli 62 protsenti.
Mugulsibul, mis möödunud aastal mitmel kuul hinnahüppeid tegi, kerkis detsembris võrreldes aastatagusega 35 protsenti. 22 protsenti kallines aastaga ka importõun.
Samas tuli ka selles valdkonnas ette odavnemisi: peakapsa hind langes rohkem kui viiendiku ja lahtine porgand 11 protsenti. Ka kartuli hind langes veidi.
Novembriga võrreldes oli suurim odavneja lahtine kartul, mille sai detsembris kätte koguni 20 protsenti soodsamalt.
Porgandi hind jäi aastavõrdluses üsna sarnaseks: 2022. aastal oli see detsembris 1,29 eurot ja 2023. aasta samal kuul 1,25 eurot.
Detsembris oli Eesti tarbijate jaoks positiivne uudis, kuna kõigi piimatoodete hind langes. See on kindlasti hea uudis pühadehooajaks, kui inimesed ostavad rohkem toiduaineid ja valmistavad suuremaid pidusööke. Samuti on see positiivne märk majanduse ja tarbijate jaoks, sest madalamad hinnad tähendavad suuremat ostujõudu ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Loodame, et see trend jätkub ka tulevikus ja toidukaupade hinnad jäävad tarbijate jaoks taskukohaseks.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus