Trump vaidlustas otsuse ta Maine’i eelvalimistelt kõrvale jätta | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised USA-st räägivad sellest, kuidas endine president Donald Trump on vaidlustanud otsuse teda Maine’i eelvalimistelt kõrvale jätta. See samm on tekitanud palju kõneainet ja pole kahtlust, et see mõjutab oluliselt USA poliitikat ja valimiste dünaamikat tulevikus. Kogu maailm jälgib põnevil, kuidas see lugu edasi areneb ja milliseid tagajärgi see võib kaasa tuua nii USA-le kui ka rahvusvahelisele üldsusele. Loodame, et saate selle põneva uudise kohta rohkem teada ka siin Eestis olles!

USA endine president Donald Trump esitas teisipäeval apellatsiooni Maine’i kõrgeima valimisametniku otsuse peale, mis jätab ta osariigi presidendivalimiste eelhääletustest eemale.

Trumpi advokaadid kutsusid Maine’i ülemkohut üles tühistama osariigi demokraadist riigisekretäri Shenna Bellowsi otsust, nimetades teda “kallutatud otsustajaks”, kes “tegutses meelevaldsel ja kapriissel viisil”.

Bellows ütles oma otsuses, et 6. jaanuari 2021 sündmused juhtusid ametist lahkuva presidendi korraldusel ning teadmisel ja toetusel.

“USA põhiseadus ei salli sellist rünnakut meie valitsuse alustugedele,” sõnas ametnik.

Maine liitus Coloradoga, mis selle kuu alguses diskvalifitseeris samuti Trumpi vabariiklaste eelvalimistelt. Sammud vaidlustatakse kindlasti USA ülemkohtus.

Colorado osariigi apellatsioonikohus teatas eelmisel nädalal, et Trumpi ei saa kinnitada kandidaadiks osariigi presidendivalimiste eelhääletusel, kuna tema tegevus seoses 2021. aasta Kapitooliumi-rünnakuga muudab ta selleks kõlbmatuks.

Otsused kehtivad vaid Colorado ja Maine’i eelvalimiste puhul ning on esimesed tervest reast hagidest, mille eesmärk on rakendada edukalt põhiseaduse 14. parandust. Selle kohaselt ei lubata riigiametisse asuda ühtki sellist varem mõnd riigiametit pidanut, kes vandus kaitsma riiki, kuid kes hiljem on olnud seotud riigivastase tegevusega.

USA föderaalne apellatsioonikohus otsustas kuu alguses, et endise presidendi Trumpi võib 2021. aasta 6. jaanuari Kapitooliumi mässu asjus kohtusse anda.

Trumpile võib esitada tsiviilhagi seoses vägivaldsete kokkupõrgetega, mis puhkesid 2021. aasta 6. jaanuaril, kui ametist lahkuva presidendi Trumpi toetajad hõivasid kongressihoone, et takistada võimuvahetust. Rünnakuga seoses peeti kinni 1200 inimest.

Samal aastal esitasid kaks Kapitooliumi politseinikku ja mitu demokraadist seadusandjat Trumpi vastu hagi ja süüdistasid teda toetajatele enne rünnakut peetud kõnes vägivallale õhutamises.

Trumpi advokaadid väitsid toona, et presidendina kehtis talle puutumatus nii tegude kui sõnade eest, milles ta muu hulgas kannustas poolehoidjaid võitlusse valimistulemuste kinnitamise vastu.

Trump astub märtsis Washingtonis kohtu ette süüdistatuna vandenõus 2020. aasta novembris Joe Bidenile võidu toonud presidendivalimiste tulemuste tühistamiseks.

Maine’i ja Colorado eelvalimised toimuvad 5. märtsil, mida tuntakse ka kui “superteisipäeva”, kui kodanikud enam kui kümnes osariigis, sealhulgas Californias ja Texases, lähevad valima.

Kokkuvõttes näitab Trumpi vaidlus Maine’i eelvalimistelt kõrvale jätmise otsuse üle tema jätkuvat võitlust poliitilise eliidi ja traditsiooniliste partei struktuuride vastu. Kuigi see konkreetne vaidlus võib mõjutada vaid mõnda delegaati, peegeldab see laiemat poliitilist võitlust, mis on praegu USA-s käimas. Trumpi toetajad näevad tema sammu Maine’is kui veel üht näidet võitlusest partei eliidiga, samas kui kriitikud peavad seda lihtsalt tema jätkuvaks katseks murda reegleid ja protseduure enda kasuks. Igatahes jätkab see vaidlus poliitilise maastiku lõhestamist ja näitab, et USA poliitika on jätkuvalt turbulentne.