OECD: Globaalne miinimummaks toob riikidele 220 miljardit dollarit aastas juurde | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! OECD hiljutine uuring näitab, et globaalne miinimummaks tooks riikidele aastas juurde uskumatu summa – 220 miljardit dollarit. See tähendaks olulist rahalist kasu ja stabiliseerimist maailma majandusele. Kuid samas tekitab küsimusi, kuidas see mõjutab Eesti majandust ja ettevõtteid. Kas see tähendab suuremat maksukoormust või hoopis uusi võimalusi? Vaatame lähemalt, kuidas see uus areng võiks mõjutada meie riiki ja meie elusid.

Alates aasta algusest hakkas paljudes maailmariikides kehtima globaalne miinimummaks suurettevõtete kasumitele. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) sõnul suurendab see riikide maksutulu üheksa protsenti ehk 220 miljardi dollari võrra aastas.

Pea kolm aastat tagasi leppis 140 riiki globaalse miinimumtulumaksu kehtestamises ettevõtete kasumitele. Kokkulepe koosneb kahest osast. Esiteks hakatakse maksustama rohkem kui 750 miljoni eurose käibega hargmaiste ettevõtete kasumeid neis riikides, kus kasumid on tegelikult teenitud, mitte seal, kus asub ettevõtte peakorter.

Teiseks kehtestavad riigid ettevõtete tulumaksu miinimumsuuruse 15 protsendi tasemel.

Miinimumtulumaks on juba hakanud kehtima jaanuari algusest Euroopa Liidus, Norras, Austraalias, Lõuna-Koreas, Jaapanis ja Kanadas. Samas pole miinimummaksu veel kehtestanud sellised lepinguga liitunud riigid nagu USA ja Hiina, vahendab Financial Times.

Siiski on endine OECD maksuvaldkonna juht Pascal Saint-Amans optimistlik maksu rakendamise suhtes, sest selle elluviimine nõuab ainult kriitilise massi riikide osalust. Riigid, mis on maksu kehtestanud, saavad koguda seda, jättes maksu kehtestamata jätnud valitsusi maksutulust ilma. See motiveerib ka teisi riike maksu tõstma.

“Keegi pole leidnud selle vastu hõbekuuli,” ütles Saint-Amans.

Siiski on maksu kehtestamisega seotud mõned omapärasused. Nii võivad vähemalt esialgu saada suurimat kasu need riigid, kus maksumäär oli enne kokkuleppe saavutamist kõige madalam. Nii vaatlesid seni hargmaised ettevõtted Iirimaad, Luksemburgi, Hollandit, Šveitsi ja Barbadost maksuparadiisidena, kuhu oli mõistlik oma peakontorit nihutada.

Nüüd võivad need riigid vähemalt esialgu saada suurima kasu.

Samas usub OECD praegune maksuvaldkonna juht Manal Corwin, et ajapikku muutuvad maksulaekumised riigiti, ning suurimat kasu saavad pikas plaanis need riigid, kus toimub ettevõtete tegelik majanduslik aktiivsus.

Lisaks on kokkuleppe sätete järgi ettevõtetel võimalik edaspidigi saada riikidelt erinevaid subsiidiume ja mahaarvamisi. Näiteks saab oma maksutatavast kasumist maha arvata investeeringud materiaalsesse põhivarasse ehk tehastesse ja masinatesse.

Seetõttu arvavad osad eksperdid, et miinimumtulumaks ei pruugi tuua prognoositud mahus lisatulusid, ning maksukonkurents riikide vahel säilib teatud kujul, kuigi see väljendub nüüdsest mitte madalates maksumäärades, vaid subsiidiumides ja mahaarvamistes.

Kokkuvõttes võib järeldada, et OECD ettepanek globaalse miinimummaksu kehtestamiseks tooks riikidele 220 miljardit dollarit aastas juurde. See oleks suur samm võitluses rahvusvahelise maksupettuste vastu, samuti aitaks see tasakaalustada suurettevõtete maksukoormust ning tagada õiglasema maksusüsteemi. Eesti peaks kaaluma liitumist selle algatusega, mis looks lisaväärtust nii meie riigile kui ka rahvusvahelisele maksupoliitikale tervikuna. Globaalse miinimummaksu kehtestamine looks võrdsemad tingimused ettevõtjatele ning aitaks vähendada maksudest kõrvalehoidmist, mis omakorda toetaks majanduskasvu ja jätkusuutlikkust.