Saksa ökonomist: Euroopa konkurentsivõime sõltub tulevikus taastuvenergiast | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Saksa ökonomisti värske uurimus rõhutab olulist seost taastuvenergia ja Euroopa konkurentsivõime vahel tulevikus. See tõstab esile taastuvenergia potentsiaali kui võtmekomponenti jätkusuutliku majanduse arengus ning Euroopa tugevdamises maailma majandusareenil. Kui soovime püsida konkurentsis ja tagada keskkonnasõbraliku tuleviku, on oluline jätkata investeerimist taastuvenergia arengusse. See on oluline samm meie ühise tuleviku kindlustamisel.

Saksamaa ja Euroopa majanduse konkurentsivõime sõltub tulevikus taastuvenergia kättesaadavusest, ütles Saksamaa majandusuuringute instituudi DIW president Marcel Fratzscher intervjuus ERR-ile. Tema sõnul areneb kümne aasta jooksul vajalikul määral ka taastuvenergiaga kaasnev salvestustehnoloogia.

Saksamaa majandus oli eelmisel aastal languses ja prognoosid selleks ning järgmiseks aastaks on samuti tagasihoidlikud. Mis on selle põhjused ja mida te arvate pealkirjadest, et Saksamaa on Euroopa haige mees? Kui sügava kriisiga on tegu?

Saksamaa on keerulises majanduslikus olukorras. Ta ei ole Euroopa haige mees, aga ta kannatab Ukraina sõja tõttu majanduslikult rohkem kui paljud teised, sest tal on väga suur energiaintensiivne tootmine ja suur sõltuvus Vene naftast ja gaasist enne sõda. Teiseks on Saksamaa väga sõltuv ekspordist. Nende kahe kombinatsioon muudab Saksamaa väga haavatavaks ja seletab seda, miks Saksamaal läheb halvemini enamusest naabritest.

Kas Saksamaa on endiselt hea koht tööstusele või on see aeg läbi?

Saksamaa on olnud väga tugev mitmes tööstussektoris ja see on nii ka edaspidi. Saksamaal on väga head insenerid, väga head keskmise suurusega ettevõtted, kes on väga innovatiivsed. Saksamaa peab muutma oma sõltuvust energiast, eelkõige fossiilkütustest. See on Saksa majanduse Achilleuse kand ehk nõrkus, tööstus peab muutuma energiatõhusamaks, peab toetuma rohkem rohelisele taastuvenergiale ja see nõuab muutust. Parim näide on autotööstus, mis ei ole siiani suutnud minna sisepõlemismootoritelt üle elektrile ja see on hea näide Saksa majanduse praegustest probleemidest.

Saksamaa püüab üle minna taastuvenergiale. Kas üksnes taastuvenergiast piisab ja ei ole vaja ikkagi ka näiteks tuumaenergiat?

Taastuvenergia on ainus võimalus Saksa majandusele ja ma olen veendunud, et kogu Euroopa majandusele püsida konkurentsivõimelisena järgneva 10, 20, 30 aasta jooksul. Tuumaenergia on palju kallim kui taastuvenergia. Süsi, nafta ja gaas süvendavad kliimakatastroofi. Seega ei ole taastuvenergiale alternatiivi, selle marginaalkulu on madalam kui ükskõik millise teise energiaallika puhul. Suur väljakutse seisneb selles, kas me suudame ehitada piisavalt taristut, piisavalt päiksepaneele, piisavalt tuulikuid, et rahuldada järgmise 10 aasta nõudmist, see on suur väljakutse. Aga laias laastus on taastuvenergia odavaim ja usaldusväärseim energia.

Samuti on salvestustehnoloogia probleem, sest tuul ei puhu kogu aeg.

Salvestamine on väljakutse taastuvenergia puhul, sellepärast plaanib Saksamaa rajada ka mõned gaasijaamad nendeks perioodideks, kui taastuvenergia ei ole kättesaadav. Kuid aja jooksul on tehnoloogia olemas. Praegu on see veel endiselt liiga kallis, aga meie mudelid ütlevad, et järgmise 10 aasta jooksul peaks olema taastuvenergiaga kaasnev salvestustehnoloogia olemas näiteks vesiniku näol, mis on oluline tuleviku energiaallikas.

Saksamaal on palju streike. Mis märk see on ja milline mõju neil majanduse taastumisele on?

Saksamaa jaoks olid 2010. aastad väga edukas kümnend – kiire kasv, maksimaalne tööhõive, suur palgatõus. Viimased neli aastat on olnud rasked kõrge inflatsiooni tõttu, palgatõusud on jäänud inflatsioonile alla viimased kolm aastat.

Töötajad tahavad nüüd saada õiglast osa majandusest ja sellest, mida toodetakse. Seepärast me näeme palju streike ja see jätkub nii järgmise viie aasta jooksul. Ma olen selles veendunud, sest Saksamaal on tohutu tööjõupuudus, meil on demograafiline probleem, meil on liiga vähe noori, meil pole piisavalt migratsiooni teistest Euroopa riikidest või kaugemalt. Saksamaa vajab muutusi ja vähemalt järgmise kolme aasta jooksul näeme palju streike.

Milliseid soovitusi te annaksite majandusele, et saavutada kiire taastumine?

Ökonomistina on minu jaoks lühiajaliselt suurim probleem usaldus. Saksamaa on väga pessimistlik, ettevõtted ja tarbijad suhtuvad väga pessimistlikult oma tulevikku ja nad ei peaks tegelikult nii suhtuma. Saksamaa on viimase 75 aasta jooksul olnud väga edukas, tegi edukalt ära taasühinemise 1990. aastatel ja Saksamaa peaks keskenduma oma tugevustele, mis on olemas.

Kõige olulisem prioriteet valitsuse jaoks on investeeringud. Ettevõtted vajavad paremat taristut, paremat haridussüsteemi, rohkem migratsiooni, rohkem töötajaid juurde tulemas ja täitmas vabu töökohti. Ja kolmas teema on regulatsioonid. Need on lühidalt soovitused, mida Saksamaa valitsus peaks praegu tegema.

Kokkuvõttes usuvad Saksamaa ökonomistid, et Euroopa tulevane konkurentsivõime sõltub suurel määral taastuvenergia kasutamisest ning investeeringutest sellesse valdkonda. See aitaks mitte ainult vähendada sõltuvust fossiilkütustest, vaid ka luua uusi töökohti ning suurendada jätkusuutlikkust Euroopa majanduses. Taastuvenergia kasutamine on oluline samm globaalsete kliimamuutuste leevendamisel ning Euroopa peab tegema tihedat koostööd, et saavutada rohelisem tulevik ja säilitada konkurentsivõimeline positsioon maailma majanduses.