Poeketid lisavad käibemaksukasvu toidu hindadele valikuliselt ja eri tempos | Majandus

Toidu hindade tõus on muutunud üheks peamiseks teemaks Eesti majanduses, kus poeketid on hakanud lisama käibemaksukasvu valikuliselt ja eri tempos. See on tekitanud muret nii tarbijate kui ka ettevõtjate seas, kuna hindade järsk tõus mõjutab oluliselt igapäevast elamiskulu. Arutelud on hoogustunud, kuidas leida tasakaal majanduskasvu ja tarbijate heaolu vahel. Antud olukord nõuab kiiret ja tõhusat lahendust, et tagada stabiilsus ja jõukus kogu ühiskonnale.

ERR võrdles hindu, millega toidupoed müüsid kaupa äsja lõppenud aasta viimasel kuul ja millega müüvad jaanuaris. Selgus, et käibemaksutõus on hindadesse jõudnud valikuliselt ning puudutab kõige vähem just enim ostetud toidukaupu.

Näiteks on muutumatuks jäänud soodsaimate piimade hind: enamik poekette müüs kilepiima 57 sendiga nii detsembri keskel kui ka jaanuari hakul.

Coop Eesti Keskühistu kommunikatsioonijuht Martin Miido rääkis ERR-ile, et nad ei lisa kerkinud käibemaksumäära hindadele ühe päevaga, vaid teevad seda jooksvalt ja alustasid detsembris toodetega, mis on vähem populaarsed ehk mõjutavad vähem ostukorvi hinda.

“Viimaseks oleme jätnud sellised tooted, mis kõige rohkem inimeste ostukorvi mõjutavad,” selgitas Miido. “Kindlasti on ka selliseid tooteid, mille hind ei muutugi, kuna tegemist on toodetega, mille põhjal inimesed teevad oma valiku, millisesse poodi minna sisseoste tegema.”

Üks selliseid tooteid ongi piim, mida on kaubandusketid juba suvest saadik hakanud Miido sõnul müüma odavama hinnaga kui see, millega nad seda ise sisse ostavad.

“Piima hinda teatakse üldjuhul peast ja seda tõenäoliselt ükski poekett ei muuda,” tõdes Miido.

Kui aga jätta kõrvale soodsaima liitrihinnaga tooted, siis teistest piimadest pole hinnatõus mööda läinud. Näiteks Farmi liitrine tetrapakis täispiim on Prismas saanud hinnalisa kaks senti, Rimis ja Selveris kuus senti. Ainult Barboras on hind püsinud muutumatuna.

Lahtine kartul maksab enamikus poekettides 38 senti ja maksis sama palju ka möödunud kuul, erandiks on Selver, kus varasema 45 sendi asemel saab kartulikilo kätte 49 sendiga.

Kui aga vaadata Selveri omabrändi alt müüdavat võid, Olivia rapsiõli, Kirde saia ja Õnne sepikut, kodust hakkliha või näiteks suhkru- ja jahukilo hinda, on need jäänud samasuguseks nagu detsembris.

Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson ütles, et nad lisavadki käibemaksutõusu hindadele valikuliselt.

“Meil on poodides üle 60 000 toote ja kõiki hindu me muutma ei hakka. Järgime reeglit, et püüame ära teha mõne tuhande toote hinnamuutuse. Letihinnas oleks hinnamuutus ca 1,7 protsenti ja osal toodetel tõesti teemegi täpselt 1,7 protsenti, aga osal jätame muutmata,” ütles Anderson.

Andersoni sõnul jätavad nad kõigi tootegruppide puhul mõne populaarsema toote hinna endiseks. Vastukaaluks kerkib mõne toote hind rohkem kui 1,7 protsenti. Ta rõhutas, et näiteks Selveri ketile tähendab käibemaksutõus 12 miljonit eurot aastas ehk igas kuus suureneb kulu miljoni euro võrra ja poekett ei saa seda enda kanda võtta.

Munakarbi hinda on kergitanud kõik poeketid. Näiteks maksab kümnene L-suuruses Eggo munade karp, mis detsembris oli müügil 2,59 euroga, Prismas nüüdseks 2,63 eurot. Sarnane M-suuruses munade karp maksis Rimis detsembris 2,39 eurot ja nüüd 2,45 eurot, Barboras on hind kerkinud 2,25 eurolt 2,29 euroni. Erandiks on Selver, kus need munad on praegu odavamad – detsembris maksid need 2,19 eurot ja praegu kehtib neile 2,09-eurone kampaaniahind.

Valdavalt on samaks jäänud banaani hind: Prismas ja Maxima e-poes Barbora maksab selle kilo nii nagu detsembriski 1,05 eurot ja Rimis muutumatult 1,19 eurot, ainult Selver on banaanikilo 1,29-eurosele hinnale nüüdseks 10 senti lisanud.

Prisma ja Selver on muutmata jätnud Maks ja Mooritsa koduse hakkliha hinna, samas kui Rimis on selle kilohind jaanuaris kümme senti kallim kui detsembris ja Barboras on see saanud kuus senti hinnalisa. Ka Talleggi jahutatud broileri puhul on poekettide strateegia olnud erinev: Prismas maksis see nii sellel kui ka möödunud kuul 2,99 eurot, Rimis 3,99 eurot kilo, Selveris on aga kilohind 4,59 eurot ehk kümme senti detsembri hinnast kallim ja Barbora on tõstnud hinda seitsme sendi võrra 4,06 euroni.

Ka juustu puhul on poodide käitumine erinev: näiteks E-piima poolekilone pakk viilutatud Eesti juustu kallines Prismas kümne sendi võrra ja maksab nüüd 5,79 eurot, samas kui Rimis jäi hind püsima detsembrikuise 5,69 euro juurde ja Barbora küsib selle eest samuti muutumatult 5,09 eurot.

Muutumisest pole eemale jäänud ka maiustuste hind: näiteks sajagrammine Annekese piimašokolaad kallines Rimis kuue sendi võrra, kuid jäi Prismas samaks nagu detsembris. Barboras odavnes see kampaaniapakkumisega 30 senti ning jäi Selveris samaks, ehkki seal maksis see detsembris tavahinnaga 1,39 eurot ja nüüd on see sama hinnaga müügis kampaaniapakkumiste rubriigis.

Liitrine Regati vanillijäätis maksis Prismas 2,59 eurot nii detsembris kui jaanuari hakul, Rimi on aga kergitanud selle hinna jõulukuu 3,39 eurolt nüüdseks 3,49 euroni.

Martin Miido märkis, et Eestis on toidukaubanduse turul nii tihe konkurents, et ketid ei saa lubada millegi üle hindamist. Igal ketil on oma fookus, millele pannakse rohkem rõhku ja kus üritatakse teistest paremaid hindu hoida. Coopi puhul on selleks kohalik toit, mille sortimenti ja hinnatasemesse rohkem panustatakse.

Samas rõhutas ka Miido, et ketid ei saa käibemaksutõusu enda kanda võtta. Ta tõi välja, et kui vaadata poekettide aastatulemusi, siis kasumlikkus on kokkuvõttes kuni paar protsendipunkti. On tooteid, kus poekett jätab hinna endiseks marginaali arvelt, aga ka tooteid, mille puhul tootja on vastu tulnud, sest tootjadki on oma kauba konkurentsieelisest huvitatud.

Kui vaadata majapidamiskaupu, siis ERR-i valitud juhuslike toodete puhul pole esialgu hinnahüpet märgata. Näiteks pesugeel Persil Color maksab eri poodides küll väga erinevat hinda, jäädes vahemikku 9,79 eurost kuni pea 14,99 euroni, kuid poeketisiseselt on hind püsinud detsembriga samal tasemel.

Tualettpaberi Zewa kaheksarulline pakk on samuti müügil sama hinnaga nagu detsembris, üheksa sendi võrra on hind kerkinud vaid Barboras. Mayeri nõudepesumasina tablette, mille pakis on neid 40 tükki, müüvad poed samuti samasuguse hinnaga nagu eelmisel kuul.

Kristjan Andersoni sõnul on jaanuar üleminekukuu ja plaanitavad käibemaksutõusust tingitud hinnamuudatused peaks valdavalt tehtud saama veebruariks. Lisaks käibemaksule muutub ka alkoholiaktsiis, kuid need hinnamuudatused jõuavad lettidele pikema ajaga ehk siis, kui uue aktsiisimääraga kaup sisse ostetakse.

Uue põhimõttena on Selver otsustanud loobuda hinnakujundusreeglist, et hind peab lõppema viie või üheksaga.

“Alla kaheeuroste toodete puhul oleme andnud ostuvaldkonnale vabad käed rakendada mis tahes sendiga hindu – 17,34 ja nii edasi. Opereerida võib igasuguse sendilõpuga,” lausus Anderson. “Muidu see viie või nelja sendiga hüppamine karjuks alla kaheeurostes toodetes silma.”

Rääkides äsja lõppenud pühadeperioodist, ütles Miido, et Coopi jõulumüük jäi koguse poolest suures pildis samasuguseks nagu aasta eest. Küll aga oli märgata, et inimesed eelistasid soodsamaid alternatiive.

“Tüüpiline võrdlus, et singi asemel osteti pigem vorsti,” tõi Miido näite.

Niisugust tendentsi oli Miido sõnul märgata juba aasta eest, kuid tänavu see süvenes. Populaarsed olid detsembris jätkuvalt traditsioonilised jõuluroad ehk verivorst, piparkoogid, mandariinid.

Selveris jäi müük jõulude ja aastavahetuse perioodil mahus mõne protsendi 2022. aastale alla, kuid rahaliselt suudeti eelnenud aasta kinni püüda.

“Mis mustritest paistab, siis sellel aastal tehti ise rohkem süüa – piim, jahu, värske liha. Müüsime pea 15 protsenti rohkem värsket liha ja ka jahutatud kala, aga maitsestatud liha pea sama palju vähem,” kirjeldas Anderson.

Lisaks jätkus veel süvenenumalt juba eelnenud aastal alguse saanud trend, et toidukaupu osteti kingiks, sest kasvu näitas tervisekaupade, maiustuste, kallimate õlide, eksklusiivsete alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide müük.

“Väga tugevalt võib välja tuua enesehooldustoodete ostmise. Muidu oleme tööstuskaupade osas raskustes, aga näo- ja kehahooldustooted, mida pakuvad marketid, on meil aastas läbivalt nagu oaas keset kõrbe,” ütles Anderson, kelle sõnul kasvas juukse- ja kehahooldustoodete käive jõuludel veel viie protsendi võrra.

Lisaks oli tänavusel jõuluperioodil ajaloo kõrgeim kampaaniatoodete osakaal – need moodustasid Selveri klientide ostukorvist 55 protsenti ja Andersoni sõnul ei osanud nad niisugust arengut ette näha.

“See on natuke ehmatav signaal. Kaubanduses on jaanuar-veebruar nagunii hapukurgihooaeg,” tõdes Anderson ja lisas, et praegusel ajal lükkavad inimesed edasi kõik ostud, mida kannatab natuke edasi lükata – seda on näha poeriiulitel ja kinnitavad ka statistikaameti andmed.

2024. aastal tuleb Andersoni hinnangul tunda rõõmu ka väga väikese müügitulu kasvuprotsendi üle, sest toidukaupmeestel on mahud olnud languses juba 21 kuud. Seega oleks õnnehetk, kui esimeses kvartalis pidurduks mahuline müügilangus ja kui miinus ühe asemele tekiks pluss üks, oleks see juba suur asi.

“Läheme 2024. aastasse väga konservatiivsete ootustega,” tõdes Selveri äriarvestuse juht.

Käibemaks tõusis 1. jaanuarist varasemalt 20 protsendilt 22 protsendile.

Kuigi poekettide käibemaksukasvu lisamine võib tunduda vajalik majanduslik samm, võib see kaasa tuua toidu hindade valikulise ja erineva tempo kasvu. See võib avaldada suuremat mõju madalama sissetulekuga inimestele, kes kulutavad suurema osa oma sissetulekust toidule. Seetõttu oleks oluline jälgida, kuidas käibemaksukasv mõjutab erinevaid sihtgruppe ja kaaluda võimalikke kompensatsioonimeetmeid nende inimeste toetamiseks. Samuti võib olla oluline kaaluda alternatiivseid viise, kuidas tagada majanduskasv ilma kõigi tarbijate jaoks ebaproportsionaalse koormuse tekitamata.