Eluaseme hinnaindeksi aastakasv pidurdus, oli siiski kuus protsenti | Majandus

Eesti eluaseme hinnaindeksi aastakasvu pidurdumine kuue protsendini on märk sellest, et kinnisvaraturg on alustamas stabiilsemat perioodi. See annab usku majanduse tervemasse olukorda ja koduostjatele võimaluse teha teadlikumaid investeerimisotsuseid. Kuigi aastakasvu aeglustumine võib esialgu tunduda murettekitav, on see tegelikult positiivne samm Eesti majanduse pikaajalise stabiilsuse suunas. Oluline on jälgida turu arenguid ning kohaneda muutustega, et tagada jätkuv kasv ja heaolu kõigile koduomanikele ja investoritele.

Eluaseme hinnaindeks kasvas 2023. aastal eelnenud aasta keskmisega võrreldes 5,9 protsenti. Eluaseme hinnaindeksi aastakasv, mida arvutatakse nelja kvartali keskmisena, oli viimati nii madal 2018. aastal.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Egne Säinasti sõnul tõusid möödunud aastal majade hinnad 6,5 protsenti ja korterite hinnad 5,5 protsenti. “Tallinna korterite hinnad kasvasid 4,8 protsenti, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga tõusid hinnad 9,4 protsenti ning ülejäänud Eestis 0,2 protsenti,” lisas Säinast.

Eelmise aasta neljandas kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes 2022. aasta sama kvartaliga 5,8 protsenti. Majade hinnad kasvasid 3,2 protsenti ja korterite hinnad 6,9 protsenti.

Võrreldes 2023. aasta kolmanda kvartaliga tõusis eluaseme hinnaindeks 2,1 protsenti.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust ning seda arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis 2023. aastal võrreldes eelneva aasta keskmisega 11,3 protsenti. Indeks kasvas eelmise aasta neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga 3,9 protsenti ning võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga 8,8 protsenti.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Kokkuvõttes võib öelda, et eluaseme hinnaindeksi aastakasvu pidurdumine kuue protsendini on märk sellest, et Eesti kinnisvaraturg on stabiilne ning tasakaalus. Kuigi kasv jäi varasemaga võrreldes pisut madalamaks, on see siiski positiivne märk, et kinnisvaraturg ei ole ülekuumenemas. See võimaldab eestlastel endiselt turvaliselt investeerida kinnisvarasse ning tagab ka majanduse jätkuva stabiilsuse. Ootame huviga, kuidas tulevikus eluaseme hinnad ja indeksid edasi arenevad.