Harri Tiido: Venemaa uue eliidi kujundamisest | Arvamus

Harri Tiido on tuntud Eesti ajakirjanik ja politoloog, kelle arvamus Venemaa uuest eliidist on äärmiselt mõtlemapanev. Tiido usub, et Venemaa praeguse valitseva klassi kujunemine järgmise põlvkonna juhtideks on väga oluline teema, millest tuleks rohkem rääkida ja arutleda. Tema sügavad teadmised ja kriitiline analüüs pakuvad hea platvormi uute ideede ja perspektiivide avastamiseks seoses Venemaa poliitilise maastikuga. Tema arvamust ja vaatenurki tasub kindlasti kuulata ja kaaluda, kui soovime mõista Venemaa poliitilist olukorda paremini.

Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud” on seekord vaatluse all Venemaa uus eliit. Üldiselt on diktaatorite jaoks pidev lähikonna ümberkujundamine reegel. Küsimus on Venemaal praegu selles, kui lähedale troonile see puhastus jõuab ning kas ja kuidas senine eliit reageerib, märgib Tiido.

Eliidi määratlemine on suvalises ühiskonnas küsitav teema. Nii mõnigi inimene arvab end selle hulka kuuluvat poliitilise tegevuse, mingi võimu omamise või jõukuse taseme tõttu. Aga mul ei ole plaanis selle üle filosofeerida. Jutuks tuleb eliidi ridade täiendamine või siis sinna kuulujate väljavahetamine Venemaal. Ajendiks idanaabrite juures end riigipea rolli tsementeerinud Vladimir Putini hiljutises etlemises sisaldud jutt nii-öelda uue eliidi kujundamise vajadusest.

Meenutagem Putini väidet riigiduuma kõnes, et ennast diskrediteerinud 1990. aastate eliidi asemel on vaja uut eliiti. Selleks pakkus ta Ukraina sõjas osalenutele erilise kaadriprogrammi käivitamist. Selle kaudu saaksid sõjatandril vägitegusid teinud sõjardid jõuda juhtivatele kohtadele hariduses, ühiskondlikes organisatsioonides, riigi ja kohaliku omavalitsuse juhtorganites. Lisaks minna juhtima regioone, ettevõtteid ja suuri avalikke projekte. Kõlab uhkelt. Ja pisut jubedalt.

Tegelikult on taolisi programme, kuigi mitte rindetegelastele, olnud ka varem. Meenutagem kasvõi noortele mõeldud liikumist “Naši”, haldusvaldkonnas asutatud “Kuberneride kooli” või programmi “Venemaa Liidrid”. Noortele lubati, et nende seast valitud komissarid võivad saada ministriteks ja direktoriteks.

Tegelikult on need varasemad ettevõtmised kandnud üpris nappi vilja. Ja lisaks on ka Putini pakutut serveeritud varemgi. Duuma fraktsioon Õiglane Venemaa – Tõe Eest meenutas, et nemad pakkusid juba aasta tagasi valitsusele niinimetatud sõjalise erioperatsiooni osalistele kaadriõppe programmi loomist. Ja veel pool aastat varem olla nad esitanud ka seaduseelnõu rindelt tulnute eelisjärjekorras riigiteenistusse võtmiseks. Ka Putin ise on seda mõtet väljendanud juba varem, viimati jaanuaris Peterburis toimunud nõupidamisel.

Üldiselt on nende plaanidega mitu probleemi. Üks on ajalooline kogemus. Afganistani sõja ajal lubati sealt saabunud veteranidele samuti igasuguseid soodustusi, elamispinda, raviteenuseid ja tasuta puhkust. Avaldusi kõigi nende eeliste peale tulnud massiliselt, kuid selgus, et tegelikke veterane oli seal vähe, enamus kasutas lihtsalt võimalust või tutvusi või väikest altkäemaksu, et ennast piruka juurde pressida.

Praeguse ajaga on seotud teine probleem. Nimelt rindelt saabunud ise.

Asi on selles, et mobiliseerituid koju ei lasta, kaadrisõjaväelaste lepingud on aga muudetud tähtajatuiks. Seega jäävad järele raskelt haavata saanud ja seeläbi teenistusest maha kantud, vabatahtlike pataljonide liikmed ja vanglakogemusega vagnerlased. Eriti endised kurjategijad tekitavad paljudes hirmu.

Praegu on kujundatud olukord, kus inimene tappis või vägistas või röövis ja pandi kinni. Oma aega ära istumata nõustus ta minema rindele, et seal inimesi tappa, ehk siis pesi kuriteo võõra verega maha ja tuli presidendi salajase armuandmisotsusega tagasi tsiviilellu.

Jevgeni Prigožin rääkis kunagi, et ainuüksi tema kaudu on vabadusse pääsenud 32 000 inimest. Need arvud võivad olla üle pakutud, kuid kui liita temast rohkem retse värvanud kaitseministeeriumi abiga läbi rinde vabanenud, siis olla neid vähemalt 50 000. Need võiksid siis olla seltskond, kelle seast annaks tulevast eliiti värvata.

Kuigi mitte kõigil ei ole enam võimalust kandidaadiks pürgida. Mullu novembris teatas näiteks Ivanovo oblasti esindaja, et neile tagasi pöördunud 358-st endisest vangist on rohkem kui pooled juba uuesti trellide taha saadetud. Parem ei ole olukord ka teistes oblastites.

Eriti torkavad rindemehed silma just vägivaldsete kuritegude, mõrvade ja vägistamistega. Vanglatest olla rindele kokku värvatud umbes 150 000 meest. Sõja alguses olnud kinnipeetavaid umbes 420 000, nii et türmid hakkasid tühjaks jääma.

Uuesti vanglasse sattunuil on eraldi probleem sellega, et vahepealse sõjategevusega liitudes olid nad asunud koostööle võimudega. Vangide koodeksi järgi tähendab see aga tagasi sattumisel kõige madalamasse vangide kategooriasse langemist. Juttu olla juba eraldi koloonia rajamisest uuesti kinni panduile.

“Märtsi lõpuks saabuvad rindelt viimased ellujäänud eksvangid, kes veel eelmise lepinguga oma aja ära teenisid ja kes lähevad armuandmise alla.”

Probleeme tagasi pöördujatega on märganud ka võimud. Lõpetati amnestiaga vanglaist rindele saatmine. Nüüd on tegemist tinglikult vabastatutega ja nende leping ei ole enam kuus kuud, see on lõputähtajata, lõputu siis… Märtsi lõpuks saabuvad rindelt viimased ellujäänud eksvangid, kes veel eelmise lepinguga oma aja ära teenisid ja kes lähevad armuandmise alla.

Ühe seiga peab siiski veel ära märkima uue eliidi kujundamisel. Seal on klausel, et vaja oleks kõrgemat haridust ja soovitavalt mingit halduskogemust. Seda arvesse võttes on endistel sõjarditel eelisseisund ka kõrgkoolidesse pääsemisel ja neile pakutakse tegevust ka koolides õpetamisel.

Kui pilti laiemalt vaadata, siis torkab silma, et Putinil on vist varumeeste pink lühikeseks jäänud, aga tal oleks vaja uusi nägusid, et mitmed senised välja vahetada. Venemaal on käivitatud ettevõtete natsionaliseerimise protsess, millega suur osa sõjatööstuse, kuid ka muude valdkondade firmadest liigub riigi tegevuse läbi uutesse kätesse.

Eelkõige puudutab natsionaliseerimine välismaal elavaid omanikke, aga ka teisi. Põhjendusena kasutatakse viiteid ettevõtte ebaseaduslikule omandamisele, korruptsiooniseaduste rikkumisi ja ka salajasi põhjendusi. Riigistamisse on nimelt kaasatud ka julgeolekuteenistus ja argumendid on kuulutatud salajasteks.

Väidetavalt olevat ees Boriss Jeltsini ajastul tekkinud rikkurite kõrvaletõrjumine. See võib tähendada, et Forbesi miljardäride Vene nimekirjas olevast 110-st isikust võib löögi all olla 88, kuna nemad on varanduse omandanud Jeltsini ajal.

Üldiselt on diktaatorite jaoks pidev lähikonna ümberkujundamine reegel. Küsimus on Venemaal praegu selles, kui lähedale troonile see puhastus jõuab ning kas ja kuidas senine eliit reageerib. Loosung vanurite noorte vastu välja vahetamisest võib nii mõnegi tegelase jaoks tähendada mitte ainult sooja koha, vaid ka heaolu ja võib-olla isegi elukese lõppu. Uus eliit vajab ju ruumi, et käte verest puhtaks pesemise järel ametid üle võtta.

Viited lugemishuvilistele

In conclusion, Harri Tiido’s article on shaping Russia’s new elite sheds light on the complex dynamics at play in Russian society. Tiido’s analysis of the current state of affairs in Russia offers valuable insights into the power structures and hierarchies that drive the country’s political and social spheres. By understanding the formation of the new elite in Russia, we can better comprehend the challenges and opportunities facing the nation. Tiido’s perspective serves as a vital contribution to the ongoing dialogue surrounding Russia’s future trajectory and the implications it may have on the wider global community.